Türgi standardajavöönd on UTC/GMT +3 tundi. Kuigi ettepanekuid DST rakendamiseks on tehtud aastaringselt, pole neid veel rakendatud. 2012. aasta märtsis tegi energeetika- ja loodusvarade ministeerium ettepaneku, et riik peaks DST järgima aastaringselt. See idee lükati aga tagasi.
Türgi standardajavöönd on UTC/GMT +3 tundi
Türgi standardne ajavöönd on UTC/GMT +3 tundi. See teeb Euroopast ühe tunni võrra ees. Ida- ja läänepoolsed punktid on aga peaaegu tunnise vahega, mis võib reisijatele segadusse ajada. Lisaks ei kasuta Türgi suveaega. Selle asemel kasutab see Ida-Euroopa suveaega, mis on UTC +0200 või +0300. Kuna Türgi on Euroopa riigi kohta üsna suur, sobib selle ajavööndisse UTC/GMT +3 tundi.
Alates 2018. aasta aprillist on Türgi standardne ajavöönd UTC +3 tundi. See tähendab, et Istanbul on näivast päikeseajast ligikaudu 50 tundi ees. See ei pruugi olla probleem, kuid enne maale reisimist tasub sellega arvestada.
Suveaeg Türgis
- Suveaeg on rahvusvaheline ajamuutus, mis mõjutab 1,5 miljardit inimest. See säästab igal aastal ligikaudu 6,82 miljardit kilovatt-tundi elektrit ja 431,9 miljonit dollarit ajas muutuvates kommunaalteenuste hindades. Kuigi Türgi ei plaani oma praktikat muuta, on paljud Euroopa ja USA riigid seda muudatust juba kohandanud.
- Türgi kohandas tava viis aastat tagasi ega muuda enam aega kaks korda aastas. Mõned kriitikud nõuavad püsivaid muutusi, kuid valitsus jääb kindlaks.
- Türgi järgib suveaega eelmisest pühapäevast märtsist kuni eelmise pühapäeva oktoobrini. See muudab kellasid ühe tunni võrra ja vähendab ajavahet riigi ja teiste maailma paikade vahel. Riik kasutab Egiptusega sama ajavööndit, mis tähendab, et igas kohas liiguvad kellad ühe tunni võrra edasi.
Algselt pidi Türgi laupäeval tund aega tagasi langema, kuid võimud otsustasid muudatuse edasi lükata pärast novembris toimuvaid valimisi. Paljud kellad trotsisid aga valitsuse otsust ja muutsid kellaaega nagunii. Türgi kodanikud on pettunud ja kasutanud oma frustratsiooni väljaelamiseks isegi sotsiaalmeediat.
Türgi valitsus väidab, et suveaeg säästab energiat
Kuigi Türgi valitsuse sõnul aitab DST energiat säästa, on tõendid vastuolulised. Istanbuli tehnikaülikooli 2016. aasta uuring väidab, et DST säästab aastas kolm kuni üheksa protsenti elektritarbimisest. Türgi energiaminister väidab, et DST on selle rakendamisest saadik säästnud kuus miljardit kilovatttundi. Lihtne arvutus näitab aga, et tegelikult on riik säästnud vaid 0,05 protsenti aastas.
DST algne eesmärk oli vähendada energiatarbimist, vähendades kasutatava valgustuse ja elektrienergia hulka. Kuigi see vähendas elektritarbimist, suurendas see tegelikult muude ressursside, näiteks kütuse, tarbimist. Lisaks olid inimesed tõenäolisemalt ostlemas, kui valgus oli endiselt olemas.
Türgi kaotas selle süsteemi
Türgi loobus suveajast (DST) paar aastat tagasi. Riik läks iga-aastasest ühetunnisest ajamuutusest iga-aastasele kahetunnisele ajamuutusele. Selle endine energia- ja loodusvarade minister Berat Albayrak kaitses seda tava, viidates uuringutele, mis näitavad suurenenud tootlikkust. Türgi on olnud GMT+2 ajavööndis alates 1970. aastatest ja varem oli märtsist novembrini kellaaega muudetud.
Paljud inimesed on aga endiselt ajamuutuse vastu. Mõned väidavad, et kaks korda aastas toimuv ajamuutus põhjustab terviseprobleeme, samas kui teised usuvad, et see aitab inimestel päevasel ajal rohkem ära teha. Kuigi suveaja mõju ei ole selge, on uuringud näidanud, et pikemate ja kergemate õhtute eelised kaaluvad üles riskid, eriti kui te pole vahetusega harjunud. Näiteks hiljutises Rutgersi ülikooli uuringus leiti, et aja muutus võib päästa igal aastal üle 343 elu. Teine uuring näitas, et see vähendab surmaga lõppenud autoõnnetuste arvu.
